laupäev, 20. september 2008
Prantslannade kehakaalu saladus
Täna hommikul tuli meil M-iga spontaanne idee minna päevaks Prantsusmaale. Ilm on siin ikka veel kena ja päikeseline, 15-18 kraadi ringis, ehkki hommikud on külmad (4-5 kraadi).
Niisiis hüppasime rongi ja olime ca pooleteise tunniga Metzis. Metz (hääldub mezz) on vana Moseli-äärne linn umbes saja tuhande elanikuga, Lotringi ehk Lorraine'i piirkonna ametlik keskus. Räägitakse, et Karl Suur olla tahtnud seda kunagi oma pealinnaks teha, enne kui Aacheni kasuks otsustas. Igatahes on Metzis palju vaatamisväärset: St-Étienne'i katedraal Chagalli loodud vitraažakendega (aga sinna me täna ei pääsenud); Prantsusmaa vanim kirik Saint-Pierre-aux-Nonnains 4. sajandist, templirüütlite kabel 12. sajandist, sillad üle Moseli jõe ning kollased majad, tänu millele võiks Metzi vabalt kuldseks nimetada.
Niisiis hüppasime rongi ja olime ca pooleteise tunniga Metzis. Metz (hääldub mezz) on vana Moseli-äärne linn umbes saja tuhande elanikuga, Lotringi ehk Lorraine'i piirkonna ametlik keskus. Räägitakse, et Karl Suur olla tahtnud seda kunagi oma pealinnaks teha, enne kui Aacheni kasuks otsustas. Igatahes on Metzis palju vaatamisväärset: St-Étienne'i katedraal Chagalli loodud vitraažakendega (aga sinna me täna ei pääsenud); Prantsusmaa vanim kirik Saint-Pierre-aux-Nonnains 4. sajandist, templirüütlite kabel 12. sajandist, sillad üle Moseli jõe ning kollased majad, tänu millele võiks Metzi vabalt kuldseks nimetada.
Aga ikkagi, tegemist on Prantsusmaaga, seega on vältimatu end paar korda päevas ehtprantslasliku ajaajamise (või mitteajamise) peale kringliks vihastada. Nimelt suutsin ma jälle ära unustada, et Prantsusmaal kehtib söömise osas absoluutselt militaarne kord. Süüa on võimalik saada hommikul (kui söögiks nimetada croissant'i); süüa on võimalik saada ajavahemikus 12-14, ja kui sa peaksid kogemata kombel ajataju kaotama, siis enne kella 19 ära midagi loodagi. Prantslaste vormi saladus...Loomulikult saabusime meie M-iga Metzi umbes-täpselt kell 13, hilise hommikusöögi järel mitte kuigi näljased ning tormasime, pead laiali, vaatamisväärsustega tutvuma.
Nälg hakkas näpistama kell 15. Loomulikult olid kõik toidukohad kinni. Et asi täitsa selge oleks, tõmmati akendele luugid ka ette :p Pärastlõunal ei kasva Metzis vist rohi ka. Ja kui Pariisis on vähemasti võimalik leida hiinakaid või muid 'alati avatud' toidukohti, siis Metz on selleks liiga konservatiivne. M kui kasvav laps muutus aina pahuramaks. Lõpuks istusime katedraali ees väljakul ühte brasserie'sse maha ja vaatasime ettekandjale anuvate silmadega otsa, et ta meile vähemasti ühe singivõileiva tooks. Ilmselt läks mehel süda haledaks, sest singi-baguette saabus, koos piimakohvi ja klaasi rosé veiniga minu jaoks :)
Pool singi-baguette'i kahe peale nahka pistetud, kondasime linnas edasi ja sattusime loomulikult kohe turuhoonesse, kust oleks võinud kohapeal saada suppi ja salatitki :) Kuigi, ega vist ei oleks tahtnud, sest turuhoones leviv roisulehk meenutas mulle nõuka-aegset Narva maantee lihapoodi ja lihaletis müüdi terve pea ja koibadega kukki, parte ja muid pudulojuseid. M vaatas mulle õudusega otsa ja demonstreeris väga ilmekalt, kuidas inimesed võiksid samamoodi letis vedeleda. Küsisin, kas ta siis enam liha süüa ei tahagi? Mille peale laps teatas, et no kui keegi juba need loomad ära on tapnud, siis okei; aga muidu küll ei sööks... :D Lõpetuseks ostsime juurviljaletist kotitäie ploome, porgandeid, bataate ja kukeseeni koju kaasa. Kuna ma oma laupäeva vaatamisväärsustele ära "raiskasin", on järgmine võimalus poodi minna alles esmaspäeva õhtul.